Ajalookirjanduse aastapreemia kandidaadiks esitati kokku 17 eelmisel, 2019. aastal ilmunud eestikeelset raamatut. Nende seas tunnustati nominendina ühe sisukama ja kaunima teosena ka Priit Rohtmetsa koostatud raamatut „Kaheksanda sajandi lävepakul. Tallinna Toomkool 1319–2019.“ Seekordse ajalookirjanduse aastapreemia pälvis Epi Tohvri monograafia Tartu keiserliku ülikooli esimesest rektorist ja ülikooli asutamisdokumendi koostajast Georges Frédéric Parrot’st.Ajalookirjanduse aastapreemia nominendid olid: Krista Aru. Jaan Tõnisson — rahvajuht ja riigivanem, 1.–2. osa. (Riigivanemad). Tartu: Rahvusarhiiv; Anneli Banner. Eesti aia ajalugu. [Tallinn]: Hea Lugu; Eesti linnaehituse ajalugu. Keskajast tsaariaja lõpuni. Peatoimetaja ja koostaja Lilian Hansar. Tallinn: Eesti Kunstiakadeemia; Reet Hiiemäe. Usundid ja vaimsed õpetused Eestis. Tallinn: Varrak; Tallinna ajalugu, I–IV. Peatoimetaja Tiina Kala, toimetaja Toomas Tamla, koostajad Tiina Kala, Lea Kõiv, Olev Liivik. Tallinn: Tallinna Linnaarhiiv; Janet Laidla, Toivo Kikkas. Akadeemiline vabariik. Tartu Ülikooli üliõpilaskond läbi aja. Tartu: Tartu Ülikooli muuseum; Eesti sõjaväevormi lugu 1918-1940. Koostanud Ülle Kraft. (Eesti Sõjamuuseumi — Kindral Laidoneri Muuseumi toimetised, 9). Viimsi: Eesti sõjamuuseum — kindral Laidoneri muuseum; Mai Levin. Johann Köler (1826–1899). Tallinn: Eesti Kunstimuuseum; Reformatsioon — tõlked ja tõlgendused. Koostanud Piret Lotman. (Eesti Rahvusraamatukogu toimetised, 16. Raamat ja Aeg, 5.) Tallinn: Eesti Rahvusraamatukogu; Anu Mänd. Keskaegsed altarid ja retaablid. (Eesti kirikute sisustus, 4.) Tallinn: Muinsuskaitseamet; Kaheksanda sajandi lävepakul. Tallinna Toomkool 1319–2019. Koostanud Priit Rohtmets. (Toomkooli toimetised, 3.) Tallinn: Tallinna Toomkool; Ars Academica. Tartu Ülikooli 100 kunstiteost. Koostanud Ingrid Sahk, Moonika Teemus. Tartu: Tartu Ülikooli muuseum; Jaan Tamm. Muinas-Tallinna otsimas. [Tallinn]: Argo; Vabadussõja mitu palet. Sõda ja ühiskond aastatel 1918–1920. Koostanud Tõnu Tannberg. (Rahvusarhiivi toimetised, 3 (34).) Tartu: Rahvusarhiiv; Epi Tohvri. Georges Frédéric Parrot: Tartu Keiserliku Ülikooli esimene rektor. [Tartu]: Tartu Ülikooli Kirjastus; Jaak Valge. Eesti parlament 1917–1940. Poliitiline ajalugu. Tallinn: Eesti Rahvusraamatukogu; Aldur Vunk. Pärnu koolid. (Valikud ja otsused.) [Tallinn]: Argo. Ajalookirjanduse aastapreemia eesmärk on tunnustada paremate ajalooraamatute autoreid, hinnata kord aastas eesti ajalooteaduse hetkeseisu ning tõsta avalikkuse huvi ajaloo ja ajaloolaste töö vastu. Aastapreemia kandidaadiks võib esitada kõiki kalendriaasta jooksul ilmunud eestikeelseid ajalooalaseid originaalkäsitlusi. Raamatute hindamisel on kriteeriumiks käsitluse teaduslik tase ning uudsus. Lisaks arvestatakse raamatu tehnilist teostust kujunduse, trükkimise ja köitmise osas.Preemiat annavad välja Akadeemiline Ajalooselts, Eesti Ajaloomuuseum, Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond, Pärnu muuseum, Rahvusarhiiv, SA Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid, Tallinna Linnaarhiiv, Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituut, Tartu Linnamuuseum, Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituut ning Tartu Ülikooli muuseumid. Palju õnne!
Tallinna Toomkooli 8.p õpilane Karl Otto Burghardt saavutas oma uurimistööga "Johannes Burchart VIII (von Belavary de Sycava) elulugu" Eesti Vabariigi presidendi raamatupreemia. Palju õnne Ottole ning temale isa-emale! Karl Otto Burghardt tegi oma uurimistöö arhiivimaterjalide põhjal. Tal tekkis oma uurimistöö teema vastu huvi juba esimeses klassis. Oma töö jaoks ta luges kõige pealt taustainfot (algul omal käel ja hiljem Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatukogu Balti osakonnast), siis tutvus XIX sajandi alguse arhiividokumentidega Tallinna Linnaarhiivis ning transikribeeris kaks saksakeelset käsikirjalist teksti elektrooniliseks tekstiks ning siis tõlkis need kaks dokumenti saksa keelest eesti keelde. Karl Otto Burghardil oli teemaks raeapteeteker Johannes Burgchart VIII elulugu, kes õppis ka Tallinna Toomkoolis. 21. ajaloo-alaste uurimistööde võistlus Vabariigi Presidendi auhindadele teema oli “Eesti maailmas. Maailm Eestis” 2019.-2020. aastal.
Täna saabus Tallinna Toomkooli kiri peaminister Jüri Rataselt: "Head õpetajad ja kogu koolipere! Eesti on koroonaviiruse leviku tõttu sattunud raskesse seisu. Sarnaselt paljudele teistele maailma ja Euroopa Liidu riikidele on Eestis kuulutatud välja eriolukord, et lähikontaktide piiramise kaudu tõkestada viiruse levikut ning majandusmeetmete abil leevendada lööki meie inimeste toimetulekule. Nende sammude elluviimine sõltub paljude eestimaalaste kindlameelsusest ning valmisolekust olukorra paranemisse panustada.Ma tänan südamest kõiki õpetajaid ja haridustöötajaid nende kurnavate päevade jooksul tehtud töö ja tulevase abi eest. Oleme digiõppele üleminekuga täiesti uues olukorras, mis on väljakutseks nii õpilastele kui kõigile haridustöötajatele. Loodetavasti peituvad väljakutsetes aga ka võimalused. Soovin nende ärakasutamiseks teile jaksu ja jõudu!"
Valituse kriisikomisjon otsustas neljapäeval, 12.03.20, et alates esmaspäevast, 16.03.2020 on kõik Eesti koolid suletud.Haridusminister Mailis Reps kinnitas "Aktuaalsele kaamerale" antud intervjuus, et alates esmaspäevast on suletud kõik koolid, huvikoolid, kutsekoolid, ülikoolid. See tähendab, et õppetöö viiakse ümber kodu- ja kaugõppele. See puudutab ka Tallinna Toomkooli! Minister selgitas, et kriisikomisjoni otsus kehtib seni, kuni olukord normaliseerub, kusjuures iga kahe nädala tagant vaatab valitsus üle, kas seda on vaja jätkata või mitte. Head pered! Meie esmane suhtlemise koht on Stuudium. Õpetajad annavad teada, kuidas kahe järgmise nädala jooksul õppetöö hakkab kulgema.
14.02.2020Sõbrapäeval, 14. veebruaril toimus Eesti Panga muuseumis tänuüritus, kus 700-aastane Tallinna Toomkool võttis pidulikult kokku möödunud juubeliaasta ja esitles kooli vilistlasele Karl Ernst von Baerile (1792–1876) pühendatud väärtasja.Tallinna Toomkooli vilistlane, Eestimaal sündinud ja toimetanud teadlane Karl Ernst von Baer (1792–1876) oli maailmakuulus loodusteadlane ja kaasaegse embrüoloogia rajaja, keda oli kujutatud Eesti rahvusvaluuta kahekroonisel rahatähel.Sümboolse esimese eksemplari Baerile pühendatud väärtasja andis Eesti Panga president Madis Müllerile üle Tallinna Toomkooli nõukogu esimees, peapiiskop Urmas Viilma. Sündmust modereeris kooli juubelitoimkonna esimees, lapsevanem Peep Mühls. Ettekande K. E. von Baerist Tallinna Toomkooli õpilasena tegi ajaloolane, samuti lapsevanem Olev Liivik. Tallinna Toomkooli direktor Egle Viilma võttis toimeka juubeliaasta kokku ja tänas koostööpartnereid.